Mercedes Benz on ettevõte, millel on suurepärane maine oma kvaliteedi, jõudluse ja erilise disaini poolest, mis on kestnud alates autode ajastu algusest. Lõppude lõpuks oli Karl Benz see, kes leiutas 1886. aastal auto, nagu me seda tänapäeval tunneme, ja astus julgelt autode ajastusse. Autotööstuse algusaastatel olid Mercedese autod tuntud oma võimsuse ja kvaliteedi poolest ning ettevõte määratles Saksamaa luksusautode turu. Siiski on kõigi sõjaeelsete mudelite seas üks auto, mis on Mercedese toiduahela tipus – uskumatu 540K. Siin on selle lugu.
30ndate alguseks oli Mercedes Benz tunnustatud kui üks maailma mainekamaid autotootjaid. Tänu oma laitmatule tehnikale, sirgjoonelistele mootoritele ja äratuntavale stiilile olid Stuttgarti autod jõukate omanike poolt hinnatud. Samal ajal katsetas Mercedes uute tehnoloogiate ja kontseptsioonidega ning tõi 20ndate lõpus välja isegi esimesed diiselmootoriga sõiduautod. Ettevõte osales aktiivselt ka võidusõitudel, mille legendaarset SSK-d konstrueeris keegi muu kui Ferdinand Porsche ise. Kõige nõudlikumatele klientidele ja kuninglike perekondade liikmetele disainis Mercedes ühe ajastu kõige rikkalikuma mudeli – 770 ehk Grosser. Selle 7,6-liitrise kaheksasilindrilise mootori ja meeletult luksusliku interjööriga hiiglasliku autoga sõitis muu hulgas Jaapani keiser.
Siiski otsustas Mercedes kui ülemaailmselt tunnustatud inseneriteadlane laiendada oma pakkumist luksuslikule, kuid juhile orienteeritud mudelile, mis võitleks selliste ettevõtete nagu Bentley, Bugatti ja Duesenberg konkurentidega. Uus mudel peab olema tehnoloogiliselt täiustatud, võimas ja kiire ning omama spetsiaalselt projekteeritud korpust. Mercedese insenerid kasutasid nende eesmärkide saavutamiseks sõltumatu vedrustusega šassiid, mis oli ajastu jaoks väga arenenud lahendus. See võeti esmakordselt kasutusele Mercedes 380SSK-l, kuid seda muudeti ja täiustati topeltvõllilindiga esi- ja õõtspöördteljega ning spiraalvedrude ja amortisaatoritega taga. See andis uuele mudelile võrratu stabiilsuse ja mugavuse, eriti suurtel kiirustel.
Selleks, et uus auto saavutaks need kõrged kiirused, paigaldas Mercedes massiivse 5,0-liitrise sirgjoonelise mootori koos Roots-tüüpi ülelaadijaga. See oli 160 hj võimas ja suutis saavutada kiiruse üle 100 miili tunnis, mis oli hämmastav tulemus. Uus auto esitleti uhkelt 1934. aastal ja sellele anti meeldejääv nimi – 500K. 500 tähistas 5,0-liitrist mootorit ja “K” tähistas “Kompressor” (kompressor).. Selle mudeli kasutuselevõtt langes kokku Saksamaa tõusuga Euroopa majanduslikuks ja sõjaliseks suurvõimuks ning Autobahn-võrgustiku ehitamisega, millel massiivsed GT-autod, nagu 500K, võisid ohutult saavutada oma tippkiiruse.
Mercedes 500K oli saadaval vaid kaks aastat ja seda oli saadaval mitmes versioonis. Ostjad võisid saada mootoriga palja kere, kahe- ja neljaukselised sedaanid, kahe- ja neljakohalised kabriolettid ning uhked roadsterid. Selleks, et reklaamida maailma esimest Autobahn-võrku, esitles Mercedes väga unikaalset Autobahn-Kurier kupeed, mille voolujooneline kere ja madalam katusejoon olid mõeldud Saksamaa linnade vahel suure kiirusega sõitmiseks.
Mercedes 500K oli saadaval vaid kaks aastat ja seda oli saadaval mitmes versioonis. Ostjad võisid saada mootoriga palja kere, kahe- ja neljaukselised sedaanid, kahe- ja neljakohalised kabriolettid ning uhked roadsterid. Selleks, et reklaamida maailma esimest Autobahn-võrku, esitles Mercedes väga unikaalset Autobahn-Kurier kupeed, mille voolujooneline kere ja madalam katusejoon olid mõeldud Saksamaa linnade vahel suure kiirusega sõitmiseks.
Kuid 540K oli parem mitte ainult puhtalt kiiruse, vaid ka mugavuse poolest, ja need autod olid varustatud 4-käigulise valikulise 5-käigulise manuaalkäigukastiga, mis oli tol ajal ennekuulmatu. 12-voldilise elektrisüsteemiga 540K-d võis tellida elektriliste lukkude, elektriliste klaasipuhastite, hüdrauliliste pidurite ja raadioga. See oli 1938. aastal alghinnaga 28 000 Saksa marka ka üks kallimaid mudeleid maailmas. Mercedes pakkus seda mitmes versioonis, peamiselt kahekohalisena kabrioletina (Spezial Roadster) ja kaheukselisena kupeena. Mercedes tootis siiski ka mitmeid neljakohalisi kabriolette Saksa kõrgete ametnike ja natsikomandöride jaoks, mõned neist isegi tugevdatud põrandaga. Sõja ajal toodeti ka väike arv kuulikindlaid kaheukselisi sedaane, kuid nende massiivse kaalu tõttu olid need autod tavamudelitest aeglasemad ja liikuvamad.
500/540K mudelivaliku krooniks oli aga absoluutselt uhke 540K Spezial Roadster, mis oli üks Mercedese sõjaeelse disaini ja 1930. aastate luksusautode stseeni parimaid näiteid. 540K oli saadaval ainult eritellimusena, mille valmimine võttis kaua aega. 540K oli massiivne kahekohaline mudel, millel oli pikk kapot ja lühike tagumine ots, suured poritiivad, kroomitud detailid ja luksuslik, kuigi väike salong. Kuigi tegemist oli kahekohalise mudeliga, oli 540K Spezial Roadsteril pikem šassii, et muuta see suurtel kiirustel stabiilsemaks. Paari aasta jooksul, mil toodeti 540K, valmistas Mercedes üle 400 auto, kuid ainult 32 Spezial Roadsterit. Tänapäeval on see mudel üks hinnatuimaid klassikalisi autosid ja tõeline sensatsioon iga kord, kui see oksjonitel ilmub. Viimane müüdud objekt vahetas omanikku üle 15 miljoni dollari eest.
Kahjuks mõjutas teise maailmasõja algus Mercedese plaane selle mudeli edasiarendamiseks ja peatas Spezial Roadsteri tootmise. 5,8-liitrine mudel lammutati ja ettevõte keskendus natsikomandöride jaoks mõeldud kuulikindlatele sedaaniversioonidele. Aastatel 1939-1944 ehitas Mercedes ametlikuks kasutamiseks vaid 37 autot ja lõpetas mudeli tootmise aprillis. Selle mudeli märkimisväärsete omanike hulka kuulusid paljud natsitegelased, kuid kõige kuulsam oli Luftwaffe juht Hermann Göring, kellel oli ainulaadne helesinine Roadster, mis kandis hüüdnime “Blue Goose”. Huvitav on see, et tema auto jäi sõjast ellu ja ei ole USAs.
